A1- ja A2-alamkategooria õppekava

A1- ja A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise esmaõppe algastme õppekava

Koolitaja Õppekava nimetus

Õppeviis
Koolituse liik Liiklusteooria õppemaht Sõiduõppe maht Õppetöö keeled Kontrollivorm

Alpine autokool OÜ

A1- ja A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava

kontaktõpe, e-õpe, iseseisev õpe kursus
vähemalt 28 akadeemilist tundi vähemalt 14 sõidutundi

eesti, vene
eksam, kontrolltöö, vahetest

esmaõppe

algastme

Hindamiskriteeriumid

Liiklusteooria osas on kontaktõppes ette nähtud kaks kontrolltööd, mis koosnevad 40 küsimusest. Kontrolltööd korraldatakse testide vormis. Kontrolltöö arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 37. E-õppevormi kasutavatel õppuritel on iga teema või iga teemade ploki lõpus ette nähtud kohustuslikud vahetestid.

Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksamile lubatakse õppurit pärast kontrolltööde (või e-õppevormi puhul vahetestide) edukat sooritamist. Teooriaeksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb 40st ühe õige vastusega küsimusest, millest 10 küsimust käsitlevad liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 37, kusjuures liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle ühe vea. Eksam kestab kuni 30 minutit.

Sõidueksamile lubatakse õppurit pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Sõidueksam võetakse vastu kahes järgus. Eksami esimeses järgus hinnatakse MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” lisas 3 toodud harjutuste sooritamist. Hindamine toimub vastavalt samas lisas toodud reeglitele. Eksami teises järgus kontrollitakse eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksami teise järgu kestus on vähemalt 60 minutit. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam arvatakse sooritatuks, kui eksamineeritava sõiduoskused on piisavad, et sooritada vajalikke harjutusi ning juhtida sõidukit kindlalt, ohutult ja iseseisvalt. Eksam lõpeb enneaegu, kui eksamineeritav tekitab liiklusohtliku olukorra või ei suuda sooritada harjutust kahe katsega.

Eesmärgid

Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks kooskõlas A1- ja A2-alamkategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks.

Sisu Õpiväljundid

Õppeained on toodud allpool. Õpiväljundid on esitatud allpool.

Õppetöö korralduslikud alused

Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ nõuetele. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse.

Juhi esmaõpe jaguneb alg- ja lõppastme õppeks. Algastmes toimub juhi ettevalmistamine liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis. Algastme õpe lõpeb riiklike eksamite sooritamisega Maanteeametis ja esmase juhiloa saamisega. Lõppastme õppe pikkus on 23 kuud, mille käigus täiendab esmase juhiloa omanik oma oskusi liikluses iseseisvalt. Lõppastme õpe lõpeb juhiloa saamisega.

Liiklusteooriaõppe aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis. Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit. Õppevormiks on auditoorne õppevorm. Õppetöö käigus antakse iseseisev töö, mille eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja loengus saadud teadmiste kinnistamine. Iseseisva töö osakaal on individuaalne. Auditoorse õppevormi asemel võidakse õppuri soovil kasutada elektroonilist õppevormi. Sel juhul on elektroonilise õppevormi osakaal kuni 100%.

Õppesõitude minimaalne maht on 14 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase oskuste kohta. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud (+/-). Õppesõitude teemad läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Linnaliiklusesse lubatakse õppurit pärast õppeaine „Mootorratta käsitsemine“ läbimist. Sõiduõppe aine „Mootorratta käsitsemine“ toimub õppeväljakul. Õppeaine „Sõit individuaalprogrammi järgi“ läbimine ei ole kohustuslik.

Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku sõidueksamit kolme korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Juhi jätkuõpe toimub üldjuhul õppesõidu vormis, selle sisu määrab sõiduõpetaja, lähtudes sõidueksami mittesooritamise põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi.

Õppematerjalide loend Õppekavarühm

Kinnitatud

„Liiklusreeglid lihtsas keeles“ (J. Ess, 2019); „Nutikad testid“ (Liikluslab, 2019) Täienduskoolituse standardi kohaselt määratlematu

Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.

Koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ alusel.

Õppekava on kinnitatud 01.02.2020.

alustamise Õppekavakoostamisealus

Õpingute tingimused

Teooria- ja sõiduõppe teemad ja õppemahud Esmaõppe algaste

Teooriaõpe Õppeaine

1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
3. Liiklus kui süsteem
4. Ohutu liiklemise põhimõtted
5. Teiste liiklejatega arvestamine
6. Mootorratta turvalisus
7. Inimene sõidukijuhina
8. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites
9. Sõidujärjekord sõites

10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
11. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine

12. Käitumine liiklusõnnetuse korral
13. Grupis sõit
14. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige 15. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
16. Keskkonda säästev mootorratta kasutamine
17. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
18. Teooriaeksam

Õppetunde

Sõiduõpe Õppeaine

1. Juhi tööasend ja turvavarustus 2. Mootorratta käsitsemine

3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel
4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige

6. Mootorratta juhtimine planeeritud teekonnal

7. Õppesõit individuaalprogrammi järgi 8. Sõidueksam

Sõidutundide arv

Sõiduõpe

Kokku jätkuõppes vähemalt

Sõidutunde

Õppetundide arv

Teooriaõpe

kokku vähemalt 28

kokku vähemalt 14

Sõidutunde

Teema

Jätkuõpe

Õppetunde Teema

JÕ. Jätkuõpe

vajaduse korral (õppemaht määratakse individuaalselt)

JÕ. Jätkuõpe

Õpiväljundid 1. ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID

1.1. Teooriaõpe

1.1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest Pärast koolitust õpilane:
1.1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.1.2. teab õppetöö korraldust;

1.1.1.3. teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;
1.1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid.

1.1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
Pärast koolitust õpilane:
1.1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest;
1.1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani;
1.1.2.3. teab, kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab.

1.1.3. Liiklus kui süsteem
Pärast koolitust õpilane:
1.1.3.1. teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat; 1.1.3.2. teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid;
1.1.3.3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana; 1.1.3.4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.

1.1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted
Pärast koolitust õpilane:
1.1.4.1. mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;
1.1.4.2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;
1.1.4.3. teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;
1.1.4.4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.

1.1.5. Teiste liiklejatega arvestamine
Pärast koolitust õpilane:
1.1.5.1. teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi;
1.1.5.2. teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid;
1.1.5.3. teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
1.1.5.4. omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestada eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;
1.1.5.5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
1.1.5.6.on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.

1.1.6. Mootorratta turvalisus
Pärast koolitust õpilane:
1.1.6.1. mõistab mootorratta kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;

1.1.6.2. teab peamisi tänapäeva mootorratastel kasutatavaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);
1.1.6.3. teab mootorratta tüüpe ja nendest tulenevaid erisusi ja riske suurendavaid tegureid; 1.1.6.4. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid;

1.1.6.5. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama;
1.1.6.6. teab mootorrattale istumise ja mahatulekuga seotud ettevaatusabinõusid;
1.1.6.7. teab mootorratta erinevate mehhanismide tööpõhimõtteid;

1.1.6.8. teab kasutatavale mootorrattale kehtivaid tehnoseisundi nõudeid;
1.1.6.9. teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid mootorratta kasutamisel;
1.1.6.10. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mootorratta juhitavusele.

1.1.7. Inimene sõidukijuhina
Pärast koolitust õpilane:
1.1.7.1. teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;
1.1.7.2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus ja oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist;
1.1.7.3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
1.1.7.4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks;
1.1.7.5.on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises.

1.1.8. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites
Pärast koolitust õpilane:
1.1.8.1. teab, kuidas mootorrattaga ohutult sõitu alustada;
1.1.8.2. teab mootorratta asukoha valikuga seotud reegleid;
1.1.8.3. teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil; 1.1.8.4. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima.

1.1.9. Sõidujärjekord sõites
Pärast koolitust õpilane:
1.1.9.1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid;
1.1.9.2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
1.1.9.3.on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima.

1.1.10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis
Pärast koolitust õpilane:
1.1.10.1. teab mootorratta juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes mootorratta juhtimisega asulas;
1.1.10.2. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis mootorratta juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;

1.1.10.3.on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel mootorratast juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.

1.1.11. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine
Pärast koolitust õpilane:
1.1.11.1. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud erisusi;
1.1.11.2. oskab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid rakendada probleemülesande lahendamisel;
1.1.11.3. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud ohtu suurendavaid tegureid (pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms).

1.1.12. Käitumine liiklusõnnetuse korral
Pärast koolitust õpilane:
1.1.12.1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda; 1.1.12.2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi.

1.1.13. Grupis sõit
Pärast koolitust õpilane:
1.1.13.1. teab grupis sõitmisel erinevaid võimalusi grupi üles ehitamiseks (grupis olevate mootorrataste asukoht teel) lähtuvalt grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mootorratta iseärasustest, juhi kogemusest jms;
1.1.13.2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus;
1.1.13.3.teab grupis sõitmisel erinevaid võimalusi teabe vahetamiseks (käeviiped, raadiojaamade kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine);
1.1.13.4. mõistab grupis sõitmisel ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viiside kokkuleppimise tähtsust.

1.1.14. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Pärast koolitust õpilane:
1.1.14.1. teab mootorrattaga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erisusi (grupis sõites, mootorratta tüübist tulenev jms);
1.1.14.2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on ohtlik tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita.

1.1.15. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
Pärast koolitust õpilane:
1.1.15.1. teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;
1.1.15.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.1.15.3. on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;
1.1.15.4. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms).

1.1.16. Keskkonda säästev mootorratta kasutamine
Pärast koolitust õpilane:
1.1.16.1. teab, kuidas mootorratta kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
1.1.16.2. oskab leida mootorratta kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta; 1.1.16.3. teab, kuidas jälgida kütusekulu;

1.1.16.4. on motiveeritud mootorratast kasutades keskkonda säästma; 1.1.16.5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.

1.1.17. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes
Pärast koolitust õpilane:
1.1.17.1. teab mootorrattale mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada; 1.1.17.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mootorratta juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida;
1.1.17.3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;
1.1.17.4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
1.1.17.5.omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;
1.1.17.6. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.

1.2. Sõiduõpe

1.2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus
Pärast koolitust õpilane:
1.2.1.1.oskab teostada mootorratta sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades mootorratta käsiraamatut;
1.2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;
1.2.1.3.oskab kasutada mootorratta turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;
1.2.1.4. oskab kasutada mootorrattale paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;
1.2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte; 1.2.1.6.on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.

1.2.2. Mootorratta käsitsemine
Pärast koolitust õpilane:
1.2.2.1 oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;
1.2.2.2 teab mootorratta vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab sooritada erimanöövreid;
1.2.2.3 omab realistlikku arusaama isiklikest, mootorratta käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
1.2.2.4 tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
1.2.2.5 on motiveeritud mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.

1.2.3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel
Pärast koolitust õpilane:
1.2.3.1 oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;
1.2.3.2 omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;
1.2.3.3 oskab peatuda ja parkida teel;

1.2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
1.2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;

1.2.3.6.omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
1.2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

1.2.4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
Pärast koolitust õpilane:
1.2.4.1.oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt;
1.2.4.2. omab erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi teel;
1.2.4.3 teab erineva liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
1.2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
1.2.4.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
1.2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega erineva liiklusega teedel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
1.2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;
1.2.4.8.on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
1.2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades mootorratast juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.

1.2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Pärast koolitust õpilane:
1.2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu;
1.2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
1.2.5.3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu;
1.2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis;
1.2.5.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise ning ümberpõikega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest.

1.2.6. Mootorratta juhtimine planeeritud teekonnal
Pärast koolitust õpilane:
1.2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita; 1.2.6.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.2.6.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima; 1.2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine.