B-kategooria õppekava

B-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava

Teooria- ja sõiduõppe ained ja õppemahud

Õpiväljundid

1. ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID
   1. Teooriaõpe
      1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest. Pärast koolitust õpilane:
         1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;
         2. teab õppetöö korraldust;
         3. teab õppetööd korraldavaid õigusakte ja dokumente;
         4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgid.
      2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine. Pärast koolitust õpilane:
         1. on valmis vastutama oma õppimise eest;
         2. on koostanud individuaalse õppeplaani;
         3. teab, kuidas koolitaja iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajaduse korral abi saab. 1.1.2.4.
      3. Liiklus kui süsteem. Pärast koolitust õpilane:
         1. teab liiklussüsteemi eri osadega seotud termineid;
         2. teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid, liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähendusi;
         3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
         4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
      4. Ohutu liiklemise põhimõtted. Pärast koolitust õpilane:
         1. mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on asjakohaste tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;
         2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valimise reegleid;
         3. teab märguandeid ja nende kasutamise reegleid;
         4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
      5. Teiste liiklejatega arvestamine. Pärast koolitust õpilane:
         1. teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi;
         2. teab eri liiklejarühmade käitumise eripärasid;
         3. teab eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud tegureid, mis võivad suurendada liiklusohtu;
         4. omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestada eripäradega, mis on seotud eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;
         5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
         6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega kõigi nende ohutuse.
      6. Sõiduki turvalisus. Pärast koolitust õpilane:
         1. mõistab sõiduki kasutusjuhendiga tutvumise olulisust;
         2. teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);
         3. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama;
         4. teab sõitjate- ja veoseveo ja turvavarustuse kasutamise nõudeid;
         5. teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;
         6. teab kasutatavale mootorsõidukile kehtivaid tehnoseisundi nõudeid;
         7. teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel;
         8. teab sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele;
         9. teab mootorsõiduki pukseerimisega seonduvaid reegleid.
      7. Inimene sõidukijuhina. Pärast koolitust õpilane:
         1. teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;
         2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja plaanimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest mõjutavad juhi käitumist (sealhulgas liigse enesekindluse ja oma võimekuse tõestamise soovi mõju);
         3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
         4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad ning oskab vältida kahjulikku mõju, mis tuleneb isiksusega või tervisliku seisundiga seotud asjaoludest ja võib mõjutada liikluskäitumist;
         5. on oma eesmärkides ja käitumises motiveeritud väärtustama elu, ohutust ja keskkonnasäästlikkust;
         6. teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte.
      8. Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites. Pärast koolitust õpilane:
         1. teab, kuidas sõitu ohutult alustada;
         2. teab tee eri osi ja nende otstarvet;
         3. teab sõiduki asukoha valimise reegleid;
         4. teab, kuidas valida sõiduki asukohta teel, et vältida riske ja säästa keskkonda;
         5. on motiveeritud oma sõitu riskide vältimiseks ja keskkonna säästmiseks plaanima.
      9. Sõidujärjekord sõites. Pärast koolitust õpilane:
         1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramise liiklusreegleid;
         2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ja raudteeülesõidukoha ületamise riskidest ning nende vältimise võimalustest;
         3. on motiveeritud vältima raudteeülesõidukoha ületamisega ning teede lõikumisalade ja teega külgnevate aladega seotud võimalikke ohte.
      10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis. Pärast koolitust õpilane:
          1. teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;
          2. teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel, võrreldes sõiduki juhtimisega asulas;
          3. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimise riskidest ja nende vältimise võimalustest;
          4. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
      11. Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine. Pärast koolitust õpilane:

1.1.11.1.teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatamisega, sh hädapeatamisega seotudliiklusreegleid;

• teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teiste liiklejatega arvestades käituda;
• on motiveeritud järgima peatumise ja parkimisega, sh hädapeatamisega seotud reegleid;
• teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida.
• Käitumine liiklusõnnetuse korral. Pärast koolitust õpilane:

1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;
2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi;
3. teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat.

• Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane:

1. teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;
2. teab, kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;
3. teab, kuidas käituda möödasõidetava rollis;
4. on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust liiklusohutuse tagamise eesmärgil.

• Sõidu plaanimine riski vältimise eesmärgil. Pärast koolitust õpilane:

1. teab, milliseid ettevalmistusi tuleb enne pikemat või lühemat sõitu teha;
2. mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
3. on motiveeritud sõitu plaanima;
4. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad mõjutada tema käitumist juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, väsimus, halb nägemine jms).

• Keskkonda säästev sõiduki kasutamine. Pärast koolitust õpilane:

1. teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
2. oskab leida sõiduki kasutusjuhendist teavet keskkonna säästmise kohta;
3. teab, kuidas jälgida kütusekulu;
4. on sõiduki kasutamisel motiveeritud keskkonda säästma;
5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ühtlasi ohutu sõiduviis.

• Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes. Pärast koolitust õpilane:

1. teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid sõitmisel arvestada;
2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte oma käitumisega vältida.

• Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine. Pärast koolitust õpilane:

1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab märkimisväärselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
3. mõistab mitmesuguste tee- ja ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;
4. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

• Pimeda ajal sõiduki juhtimine. Pärast koolitust õpilane:

1. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtumisel, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatumise ja parkimise ning hädapeatuse korral;
2. mõistab, et vaatamata tulede õigele kasutamisele on nähtavus pimeda ajal palju halvem kui valge ajal, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
3. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;
4. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.

• Sõiduõpe

1. Juhi tööasend ja turvavarustus. Pärast koolitust õpilane:
   1. oskab teha sõiduki sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades sõiduki käsiraamatut;
   2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;
   3. oskab kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;
   4. oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;
   5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;
   6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
2. Sõiduki käsitsemine. Pärast koolitust õpilane:
   1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, et jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;
   2. teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale;
   3. omab realistlikku arusaama sõiduki käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
   4. tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega, ja oskab käitumises nendega arvestada;
   5. on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
3. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel. Pärast koolitust õpilane:
   1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästval viisil, et alustada sõidu õppimist erinevates liiklusolukordades;
   2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;
   3. oskab peatuda ja parkida teel;
   4. teab vähese liiklusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida;
   5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
   6. omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
   7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
4. Sõiduki juhtimine eri liiklusolukordades. Pärast koolitust õpilane:
   1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;
   2. omab teel sõitmisel eri liiklusolukordades toimetulekuks vajalikke oskusi;
   3. teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida;
   4. mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
   5. omab realistlikku arusaama erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
   6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ja oskab oma käitumises nendega arvestada;
   7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;
   8. on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
   9. on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima kindlal teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane:

1.2.5.1.oskab hinnata ohutuks möödasõiduks ja ümberpõikeks vajalike eelduste olemasolu;

• mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
• oskab ohutult mööda sõita ja ümber põigata nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu;
• oskab käituda möödasõidetava rollis;
• oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;
• omab realistlikku arusaama isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest, mis on seotud möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat.
• Sõiduki juhtimine plaanitud teekonnal. Pärast koolitust õpilane:

1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu plaanida ja koostatud plaani järgi sõita;
2. mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
3. on motiveeritud sõitu plaanima, et vältida riske ja säästa keskkonda;
4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine.

• Keskkonda säästev sõiduki juhtimine. Pärast koolitust õpilane:

1. oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;
2. mõistab, et säästlik sõiduviis on ühtlasi ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;
3. on motiveeritud juhtima sõidukit nii, et see samal ajal säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega;
4. omab realistlikku arusaama säästliku sõiduviisiga seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
5. on plaaninud, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

• Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine. Pärast koolitust õpilane:

1. oskab sooritada äkkpidurduse;
2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada;
3. omab realistlikku arusaama sõiduki peatamisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
4. tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ja oskab oma käitumises nendega arvestada;
5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.

• Pimeda ajal sõiduki juhtimine. Pärast koolitust õpilane:

1. oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja teha sõiduki teistele paremini märgatavaks;
2. mõistab vajadust valida oludele vastav sõidukiirus;
3. teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;
4. oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;
5. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.

• Riiklikule sõidueksamile sarnanev sõidutund viiakse ellu arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 sätestatut.

1. LÕPPASTME KOOLITUSE ÕPIVÄLJUNDID
   1. Teooriaõpe
      1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes. Pärast koolitust õpilane:
         1. teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;
         2. mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;
         3. teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;
         4. tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi ning oskab oma käitumises nendega arvestada;
         5. on motiveeritud sõitma säästlikult ja ohutult ning arvestama teiste liiklejatega.
      2. Libedasõidul riski vältimise praktikum. Pärast koolitust õpilane:
         1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
         2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada;
         3. mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;
         4. mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev;
         5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.
   2. Sõiduõpe
      1. Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine. Pärast koolitust õpilane:
         1. omab realistlikku arusaama sõiduki juhtimisega seotud isiklikest käitumis- harjumustest;
         2. on motiveeritud sõitma nii, et säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega.
      2. Libedasõidul riski vältimise harjutuste sooritamine. Pärast koolitust õpilane:
         1. omab realistlikku arusaama äkkolukorras toimetulekuks vajalikest isiklikest oskustest ja võimalustest;
         2. oskab äkkpidurdamist;
         3. oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;
         4. oskab valida olenevalt tee olukorrast ja -trajektoorist erinevaid pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust pidurdusprotsessi vältel;
         5. mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ohutuse taastamiseks ette võtta on piiratud;
         6. on motiveeritud sõitma nii, et säästab keskkonda, väldib riske ja arvestab teiste liiklejatega.

Lisa 1. Algastme koolituse liiklusteooria õppeainete teemad ja seos MKMi määrusega nr 60