Учебная программа А2

Учебная программа категории А2

Teooria- ja sõiduõppe ained ja õppemahud

Õpiväljundid

ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID

1. TEOORIAÕPPE ÕPIVÄLJUNDID
   1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest. Pärast koolitust õpilane:
      1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;
      2. teab õppetöö korraldust;
      3. teab õppetööd korraldavaid õigusakte ja dokumente;
      4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgid.
   2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine. Pärast koolitust õpilane:
      1. on valmis vastutama oma õppimise eest;
      2. on koostanud individuaalse õppeplaani;
      3. teab, kuidas autokool toetab iseseisvat õppimist ja kellelt saab vajaduse korral abi.
   3. Liiklus kui süsteem. Pärast koolitust õpilane:
      1. teab liiklussüsteemi eri osadega seotud termineid;
      2. teab liikluskorralduse põhimõtteid, liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähendusi;
      3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
      4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele.
   4. Ohutu liiklemise põhimõtted. Pärast koolitust õpilane:
      1. mõistab, et ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;
      2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valimise reegleid;
      3. teab märguandeid ja nende kasutamise reegleid;
      4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted.
   5. Teiste liiklejatega arvestamine. Pärast koolitust õpilane:
      1. teab, et liikluses osaleb eri liiklejarühmi;
      2. teab eri liiklejarühmade käitumise eripärasid;
      3. teab eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejad, suured sõidukid, eritalituse sõidukid jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
      4. on olemas valmidus liikluses ohutuse tagamiseks arvestada eripäradega, mis on seotud eri liiklejarühmade ja sõidukiliikidega;
      5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
      6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse.
   6. Mootorratta turvalisus. Pärast koolitust õpilane:
      1. mõistab mootorratta kasutusjuhendiga tutvumise olulisust;
      2. teab mootorratta tüüpe ja nende erinevusi ning iga tüübi kohta tegureid, mis suurendavad riske;
      3. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid;
      4. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama;
      5. teab mootorrattale istumise ja sellelt mahatulekuga seotud ettevaatusabinõusid;
      6. teab mootorratta eri mehhanismide tööpõhimõtteid;
      7. teab kasutatavale mootorrattale ajakohaseid tehnoseisundi nõudeid;
      8. teab keskkonnanõudeid mootorratta kasutamisel;
      9. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mootorratta juhitavusele;
      10. teab mootorratta pukseerimise reegleid.
   7. Inimene sõidukijuhina. Pärast koolitust õpilane:
      1. teab inimeste mitmesuguse liikluskäitumise põhjuseid;
      2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja plaanimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest mõjutavad juhi käitumist, sealhulgas soov end tõestada ja liigne enesekindlus;
      3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
      4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad ning oskab vältida kahjulikku mõju, mis tuleneb isiksusega või tervisliku seisundiga seotud asjaoludest ja võib mõjutada liikluskäitumist;
      5. on oma eesmärkides ja käitumises motiveeritud väärtustama elu, ohutust ja keskkonnasäästlikkust.
   8. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites. Pärast koolitust õpilane:
      1. teab, kuidas mootorrattaga ohutult sõitu alustada;
      2. teab mootorratta asukoha valimise reegleid;
      3. teab, kuidas valida mootorratta asukohta teel, et vältida riske ja säästa keskkonda;
      4. on motiveeritud oma sõitu riskide vältimiseks ja keskkonna säästmiseks plaanima.
   9. Sõidujärjekord sõites. Pärast koolitust õpilane:
      1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramise liiklusreegleid;
      2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ja raudteeülesõidukoha ületamise riskidest ning nende vältimise võimalustest;
      3. on motiveeritud vältima raudteeülesõidukoha ületamisega ning teede lõikumisalade ja teega külgnevate aladega seotud võimalikke ohte.
   10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis. Pärast koolitust õpilane:
       1. teab mootorratta juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel, võrreldes mootorratta juhtimisega asulas;
       2. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis mootorratta juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest;
       3. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel mootorratast juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.
   11. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine. Pärast koolitust õpilane:
       1. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise erinevusi;
       2. oskab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid rakendada probleemülesande lahendamisel;
       3. teab ohtu suurendavaid tegureid mootorratta peatamisel ja sõidu lõpetamisel (pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms).

1.12.Käitumine liiklusõnnetuse korral. Pärast koolitust õpilane:

1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;
2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi;
3. teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat.

• Grupis sõit. Pärast koolitust õpilane:

1. teab grupi ülesehitamise eri võimalusi (grupis olevate mootorrataste asukoht teel), lähtudes grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mootorratta iseärasustest, juhtide kogemusest jms;
2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus;
3. teab grupis sõidul teabe vahetamise eri võimalusi (käeviiped, raadiojaamade kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine);
4. mõistab, et enne grupis sõidu algust on tähtis leppida kokku ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viisid.

• Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane:

1. teab mootorrattaga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erinevusi (grupis sõidul, mootorratta tüübist olenevad jms);
2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on tiheda liikluse korral ohtlik mööduda eessõitvatest sõidukitest, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud.

• Sõidu plaanimine riski vältimise eesmärgil. Pärast koolitust õpilane:

1. teab, milliseid ettevalmistusi tuleb enne pikemat või lühemat sõitu teha;
2. mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
3. on motiveeritud sõitu plaanima;
4. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms).

• Keskkonda säästev mootorratta kasutamine. Pärast koolitust õpilane:

1. teab, kuidas mootorratta kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
2. oskab leida mootorratta kasutusjuhendist teavet keskkonna säästmise kohta;
3. teab, kuidas jälgida kütusekulu;
4. on mootorratta kasutamisel motiveeritud keskkonda säästma;
5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ühtlasi ohutu sõiduviis. 1.16.6.

• Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes. Pärast koolitust õpilane:

1. teab mootorrattale mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid mootorrattaga sõitmisel arvestada;
2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mootorratta juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte oma käitumisega vältida;
3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites ning parkimisel ja peatumisel, sh hädapeatuse korral;
4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal, vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
5. on motiveeritud sõitma oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;
6. saab aru pimeda ajal esinevatest ohtudest, eriti neist, mis puudutavad kergliiklust.

1. SÕIDUÕPPE ÕPIVÄLJUNDID
   1. Juhi tööasend ja turvavarustus. Pärast koolitust õpilane:
      1. oskab teha mootorratta sõidueelset kontrolli, vajaduse korral kasutades mootorratta käsiraamatut;
      2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;
      3. oskab kasutada mootorratta turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;
      4. oskab kasutada mootorrattale paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;
      5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;
      6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
   2. Mootorratta käsitsemine. Pärast koolitust õpilane:
      1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, et jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel;
      2. teab mootorratta vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab sooritada erimanöövreid;
      3. omab realistlikku arusaama mootorratta käsitsemisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
      4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta käsitsemisega, ning oskab käitumises nendega arvestada;
      5. on motiveeritud mootorratast käsitsema ohutult ja keskkonda säästvalt.
   3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel. Pärast koolitust õpilane:
      1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästval viisil, et alustada sõidu õppimist eri liiklussituatsioonides;
      2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;
      3. oskab peatuda ja parkida teel;
      4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
      5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
      6. omab realistlikku arusaama vähese liiklusega teel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
      7. tajub ja teab isiklikke nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada.
   4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklusolukordades. Pärast koolitust õpilane:
      1. oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt;
      2. oskab teel eri liiklusolukordades kasutada asjakohaseid toimetulekuoskusi;
      3. teab eri liiklussagedusega teel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid oma käitumisega vältida;
      4. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
      5. omab realistlikku arusaama eri liiklussagedusega teedel sõitmisega seotud isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest;
      6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega eri liiklussagedusega teedel, ning oskab liikluskäitumises nendega arvestada;
      7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;
      8. on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
      9. on võimeline liiklusoludega arvestades mootorratast juhtima kindlal teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
   5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige. Pärast koolitust õpilane:
      1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu;
      2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
      3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu;
      4. oskab käituda möödasõidetava rollis;

2.5.5.omab realistlikku arusaama isiklikest tugevatest ja nõrkadest külgedest, mis on seotud möödasõidu, möödumise jaümberpõikega.

1. 1. Mootorratta juhtimine plaanitud teekonnal. Pärast koolitust õpilane:
      1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu plaanida ja koostatud plaani järgi sõita;
      2. mõistab, et sõidu plaanimisega on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
      3. on motiveeritud sõitu plaanima, et vältida riske ja säästa keskkonda;
      4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad mõjutada tema kui juhi käitumist, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine.